Elulood ja memuaarid - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

145. Unustamatu Jaan Saul
Kirsten Simmo

25. detsembril 2011 saanuks näitleja Jaan Saul 75-aastaseks. Tema juubeli puhul valmis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil neljateistkümnes raamat sarjast ELAVIK – „Unustamatu Jaan Saul”, mis sisaldab Jaan Sauli kirju oma vanematele ja lähedastele. Lisaks kirjadele leiab raamatust ka Sauli elulookokkuvõtte, rollide loetelu ning rohkelt fotosid. „…sest ma tahan, et kui tuleb kord see suur arvepidamine, et ma siis võiksin rahulikult näidata käega ja öelda – näete! See on minu arve, siin on minu elu, minu hing, selle olen ma andnud inimestele, et nende elu kaunimaks teha. Ja ma tahaksin, et ka minule siis öeldakse, nagu mina praegu nii mõnelegi – A. Eskolale, Laurile, Nuudele, Pansole, Lauterile, Tarmole ja paljudele teistele – „selle eest olen sulle tänulik”. See aeg on nii kaugel ja selleks läheb vaja nii palju higi ja vaeva. Aga ta peab tulema. Ja selleks peab olema jõudu. Ja ongi.” – Jaan Saul

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

146. Urmas Alender: lõputa lookleval teel
Paavo Kangur

Urmas Alender oli veerand sajandit Eesti rokimaastiku keskne kuju ja seegi kõlab tema kohta öelduna tagasihoidlikult. Traagiline surm reisilaeval Estonia muutis ta üheks suurimaks legendiks kodumaises rokkmuusikas.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

147. Urmas Ott - Valitud intervjuud 2
Karin Bachmann, Urmas Ott

Raamat toob teieni karismaatilise Urmas Oti ja tema intervjuud väljavalitud persoonidega. „Best of II” sisaldab 53 intervjuud telesaadetest „Unustamatu esimene” (2001), „Seitse päeva mais” (2001), „Valitud meeleolud” (2002), „Augustivalgus” (2003) ja „Happy Hour” (2003–2006). Raamatu esimene osa, 1980.–1990. aastate intervjuud, ilmus 2009. aasta novembris. Reporter Otil oli harukordne võime aimata ette saadetesse väljavalitute saatust. Omal viisil ta isegi programmeeris seda saatust, mis muutis saate vahel draamaks, vahel filosoofiliseks mõtiskeluks, vahel jumalikuks komöödiaks. Nagu ta ise ütles: peaasi, et oleks fun.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

148. Uued väliseestlased. Eesti elulood avatud maailmas
Enno Tammer

Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid. Iga uue väliseestlase lugu on erinev ja kordumatu, kuid eks kohtab üldistki. Üllatuslikult vähe kerkis pinnale äramineku põhipõhjusena rõhutatult võimalus teenida välismaal rohkem kui Eestis. Maailm on Eesti inimese jaoks lahti läinud. Ning paljud tahavadki seda maailma vaadata – ehk nii näeb Eestitki paremini. Ega nad sellepärast vähem eestlased ole.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

• Vaata hinda
  • Vali kauplus
  • Apollo
  • Rahva Raamat

149. Vabariigi vaenlased
Hannes Veskimäe

See on Skandinaavia pankade ning meie meedia, ametiühingute ja poliitilise eliidi korruptsiooni avaldamine pretsedenditul moel.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

150. Valdo Pant - aastaid hiljem
Ene Hion

Valdo Pant ei olnud pelgalt ajakirjanik, võib öelda, et ta oli omaette suurkuju, epohhi loov isiksus Eesti raadio- ja teleajakirjanduse ajaloos. Paneb imestama, milliste ideede ja lahendustega tuli ta välja ajal, kui rahvusvaheline infovoog oli Eesti jaoks piiratud ja kui tänapäeva tehnilistest võimalustest ei osatud veel unistadagi. Seda enam nõudis esiletõus ja publikumenu temalt loomingulisust, leidlikkust ja kõneosavust. Raske arvata, millega tuleks ta välja praegu, kui elanikkonnale on valla nii taevakanalid kui internetiavarused. Suisa uskumatuna, isegi ebainimlikuna tundub Pandi töövõime ja nimekiri töödest, mida ta raadio- ja tele-, aga ka filmi- ja kirjandusmaastikul ära tegi. Võiks arvata, et peale töö tema ellu midagi enamat ei mahtunudki. Aga ometi – tuleb välja, et ta oli ka värvikas seltskonnategelane ja hoolitsev pereisa. Mis aga kõige üllatavam, tema elu saatsid pidevalt isiksuse lõhestatus, näilikkus, laveerimine võimu ja tõe vahel, jälgede segamine ja oma mineviku ümberkirjutamine. Sellel kõigel oli siiski oma hind – tema piinatud eneseteadvuse, meeletu töökoormuse ja nooruspõlvest pärit tervisehäda koorem paisus lõpuks nii suureks, et murdis ka sellise sitke mehe. Valdo Pant ohverdas oma tööle ande, armastuse, tervise, elu ja võib-olla ka tunnustuse. Ometigi võib tema kohta julgelt kasutada sõna „valgustaja“.